15. juuli 2012

30. päev

Niisiis oleme jõudnud faasi, kus liigume keskmise kiirusega 20-30 km/h Jakutskist Tõndasse.
Läbida tuleb sedasi ca 950 km maailma halvimat teed.

Et kõik algusest saati ära rääkida, siis mingi aeg pärast Aldani jõe taasületust kostis sõitva Hiluxi alt hirmus pauk.
Kui auto tee ääres peatus, oli parempoolne esiratas kenasti koopasse kiilunud.
Hiluxi algosadeks lahutamise järel ilmnes, et amort oli kõver.

Kuna sellist spetsamorti Jakuutia külavahel naljalt ei leia (kui kohalikud seda just mõne läbisõitva turisti auto alt salaja maha kruvinud pole), siis
lasime kohalikul külasepal amort hädapäraselt kinni keevitada. Lootuses, et masin kuidagimoodi Jakutskini ning seejärel Tõndani välja veab.
Kiired järelepäringud näitasid, et taolist amorti ja vedru lähi-Venemaalt ei leia, Eestist tellides saabuks see teadmata aja pärast.
Seega tuli loota heale õnnele ja kuidagi Tõndasse jõuda.

Liikumahakkamisele eelnesid veel tunnid põrgupalavuses (+38 C) liivase ja tolmava tee ääres.
Aeg möödus kohalikke koeranägusid (kirjandusklassikas ka peninukid või koerakoonlased) kirudes, kelle olematu ajumaht ei lubanud möödasõidul pidurit
vajutama, küll aga tervituseks signaalitama sundis.
Siin ilmnes ka järjekordne kinnitus ekstreemsematele rassiteooriatele - kui europiidsete näojoontega juhid võtsid tolmuse tee ääres seisjaid nähes
kiiruse maha, siis aasiapärased tallasid hoopis gaasipedaali, süüdimatu irve koeranäol.
Lõpuks ehitasime taoliste tõrjeks ratastest barrikaadi keset teed.

Jakutskis rehvide remontimisele järgnes kurnav läbi öö sõit, mille jooksul nt Hiluxi kõrvalistmel istuv Muhomar ühel hetkel ehmunult rooli kiskuma
hakkas; LC 80s Kirjanik aga kõva "ouhhhh"-i saatel ärkvele ehmatas kui eessõitva auto tagumikku vaevalt paari meetri kaugusel nägi.

Jõekese ääres enda värskendamiseks peatust tehes kostus rahulikult seisva Hiluxi poolt järsku "plõnnnnn".
Lisaks amordile murdus ka vedru...
Öösel tabas meid ka korralik äikesetorm, mis õnneks tolmu veidi summutas - seda nätskeks mudaks muundades.

Ja nii me nüüd kulgemegi tasapisi ning plaanime Hiluxis loksujatele Kangelas-Potsataja Ordenite väljastamist.

Muud märkimisväärset vahepeal aset leidnud ei olegi ja loodetavasti lähiajal ka ei juhtu.

Nagu Magadani-Rait ütlen, siis "tasa sõuad, Jakutskisse jõuad - aga tuleb nii kiiresti sõuda, et amort läbi ei roostetaks".


P.S. Märkimisväärseks kaotuseks me ridades osutus siiski ka kaks kotti tatart, mis LC 100 uputamise järel hallitama hakkas. Südametut Kirjanikku see
uudis väga ei kurvastanud...


____________________________________
Marko "KIRJANIK" Kaldur
Siberi ekspeditsioon MAGADAN 2012
www.magadan2012.blogspot.com

Meie asukoht online:
www.g4s.ee/4x4reisid

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar